Viis kuidas me tarbime, töötame ja õpime on pidevas muutumises aga mida on meil oodata tulevikult ning kuidas see mõjutab meie harjumuspärast elamise viisi?
Viimase kümnendi jooksul on tarbimine aina enam liikunud online ja füüsilisest asukohast sõltumatute lahenduste suunas. Senimaani on uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pidurdanud peamiselt meie endi harjumuste ja väärtushinnangute visa ümberkujunemine. Üldistatult võiks öelda, et tehnoloogia on reeglina tükk maad meie igapäevaelust eespool oma arenguga. Parim võrdlus on ehk trükipressi leiutamine, mis võimaldas raamatuid produtseerida märkimisväärselt kiiremini, kui neile kirjaoskusega tarbijaid tekkis. Kodukontor on aastaid olnud tööandja poolseks motivatsioonipaketi osaks, mida siis tublimatele sai jagada vastavalt vajadusele.
Koos tervishoiukriisi plahvatusliku levikuga aga leidsid paljud end kodus isolatsioonis 2020 aasta märtsis. Kaugtööst sai uus normaalsus paari kuuga ning koos kevade tulekuga kolisid need, kellel selleks võimalus oli oma kodukontori linnakodust maakodusse või suvilasse. Varasemast tööandjapoolsest boonusest vahel harva kodukontoris tööd teha, sai uus reaalsus. Seejuures selline reaalsus, mida suurettevõtetes läbi viidud uuringu alusel eelistas jätkata ka peale eneseisolatsiooni vajaduse lõppemist 75-85% töötajatest sõltuvalt ettevõttest.
Tervishoiukriisist tulenenud trende ei ole lihtne üheselt ette ennustada. Samas võib julgelt aimata vähenevat vajadust klassikalise kontoripinna osas, kus veedetakse 8h ööpäevas oma laua taga. Rohkem tõusevad esile ühiskasutuses olevad kontorikohad ning neid ei looda enam arvestusega, et igale töötajale jaguks oma lauakoht. Nii öelda hübriid töövorm saab ilmselt järgnevaks trendiks, kus kontoris peetakse koosolekud ja veedetake limiteeritud mahus aega, ülejäänud töö tehakse aga distantsilt ja kodukontrist. Usun, et kinnisvara vallas näeme järgnevate aastate jooksul põnevaid arenguid kus seoses kodukontoritega laiema kasutuselevõtuga tõusevad tõmbekeskustest logistiliselt seni ebamugavustsooni jäänud maamajade ning suveelamiste hinnad Rääkis Grand Kinnisvara asutaja Marek Kerna. Lisades, et muidugi tasuks eelistada tehniliselt korras elamisi.
Kasutusluba ei ole seadusega kohustuslik hoonetele, mis on rajatud enne 14.06.1995. Täpselt sellesse kategooriasse jäävad ka enamus siinkohal fookuses olevaid maa- ja suvemaju.
Kuidas aga hinnata hoone tehnilist seisukorda ning mis võiks olla aluseks hinna kujundamisel? Üheks universaalseks vastuseks on muidugi kasutusluba, mis oma olemuselt on justkui kvaliteedisertifikaat, et tegemist on elamiseks ohutu hoonega. Ostjale annab see kindlustunde investeeringu püsivuse ning edaspidise asjaajamise lihtsuse osas. Mitmed sellesse perioodi jäänud hooneid on rohkemal või vähemal määral renoveerimise käigus ümber ehitatud ning täiustatud mitmel korral läbi ajaloo. Enamasti on kogu see protsess dokumenteerimata ning isegi kui hoonest on säilinud algne plaan ei vasta hoone oma ruumijaotselt või ruumide funktsioonilt enam esialgsele. Kindel ei saa olla tehnosüsteemide seisukorras. Näiteks elektrijuhtmestiku korrasolus ja koormustaluvuses.
Müüja vaates tähendab korras dokumentatsiooniga hoone aga paremat turuhinda ning dokumentatsiooni korda ajamiseks tehtud investeering tasub end reeglina mitmekordsena tagasi. Lisaks paremale väärtusele on reeglina ajaliselt lühem ka müügiprotsess. Kasutatud hoone omamise puhul, isegi, kui puudub müügiplaan on kasulik igal juhul dokumentatsioon korda teha. Kindlustunne, mis sellest tekib ja ohutus ei kaalu kunagi üles kasutusloa hankimiseks tehtud investeeringut. Ka kindlustusega asjaajamine läheb sellest lihtsamaks ning kindlustusmakse odavamaks ehk võite on mitmel rindel prognoosida.
Kasutusloa tegemiseks soovitab Ehitusload24 juht Ragnar Pikkor valida ettevõte, kes ei kasuta fikseeritud hinnastamist, sest sellisel moel on tõenäoline maksta rohkem, kui on tegelik töömaht. Oma ettevõttes kasutab ta meetodit, kus hind kujuneb kliendi konsulteerimise käigus. Sellisel moel teab klient täpselt mis on teda ees ootamas ning ettevõte teeb pakkumise vaid nendele töödele, mis reaalselt vajavad tegemist. Kasutusloa taotlemiseks võib vaja olla erinevaid auditeid (elekter, küte) aga ka lihtsat ruumide mõõdistust, et hoonel oleks olemas projektdokumentatsioon. Igal juhul saab kõik vajalik tehtud ning ehituslike puuduste ilmnemisel on nende kõrvaldamiseks kasutada kvaliteetne partneritevõrgustik. Üheks mugavuse ja turvalisuse mõõtmeks hinnatakse Ehitusload24 puhul asjaolu, et kogu protsessi vältel on kliendi jaoks kontaktisikuks alati sama inimene, kes on asjade käiguga kursis ja tunneb kliendi eripära.
Ajaline maht sõltub maja seisukorrast ning vajadusest täiendusi ja parandusi teha aga keskmise protsessi pikkuseks on 3 kuud, millest suur osa läheb kohaliku omavalitsusega suhtlemiseks. Hinnad sõltuvalt tööde mahust aga senine keskmine hind on kujunenud 2500 euro ümber. Tegemist on nö võtmed kätte tüüpi teenusega, mis häälestatud kliendi mugavust silmas pidades ning päädib kasutusloa saamisega.