Suurem osa suvilaid ja maakodusid on vanad hooned, mis vajavad aja möödudes kõpitsemist ning praegu, mil ehitusmaterjal on hõlpsasti kättesaadav ning paljudel aegagi üle, leiab nii mõnigi pere end mõttelt, et miks mitte korrastada või lausa muuta mõni suvemaja elamiskõlblikuks majaks, kus aastaläbi elada. Ent suvila või maakodu renoveerimist tuleb planeerida ja teostada seaduspäraselt. Millal võib ehitustöid teostada projektita ja millistel juhtudel tuleb need seadustada? Vastuse annab Ehitusload24 tegevjuht Ragnar Pikkor.
Millest alustada, kui plaan on maakodu renoveerida?
Jaanuarist 2020 hakkas kehtima ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sellest tulenevalt on kinnistuomanikel kohustus kanda ehitisregistrisse kõik hooned, mis on üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga, sh ka kõik maakodud ja kõrvalhooned, kus alaliselt ei elata, kuid mida kasutatakse. Reaalsuses on aga olukord selline, et paljudele hoonetele kasutusluba pole väljastatud või on kasutusluba kaotanud kehtivuse, sest hooneid on olulisel määral muudetud ehitusprojektita ja kohaliku omavalitsust teavitamata.
Seega enne, kui asuda maja renoveerimise juurde, tasub võtta aeg, et kontrollida esmajärjekorras üle hoone dokumentatsiooni korrasolek. Lisaks tasub teada, et hoonete seadustamine on võetud riigipoolse luubi alla ning omanikke, kelle valdusesse kuuluvate hoonete dokumentatsioon ei vasta nõuetele, võib halvimal juhul ees oodata koguni rahatrahv.
Ragnar Pikkor märgib, et sellisel juhul, kui hoonel puudub korras dokumentatsioon, saavad nad oma meeskonnaga olla majaomanikule suureks abiks. Ehitusload24 kogenud spetsialistid aitavad seadustada hooneid ja rajatisi.
Hoonete olemasolu ehitisregistris on võimalik kontrollida veebiaadressilt: www.ehr.ee. Seaduse järgi peab kehtiv kasutusluba olema igal hoonel, mida kasutatakse ning hoone renoveerimistöid tuleb teostada vastavalt seadusele.
Kui hoone dokumendid on korras ning peas mõlguvad renoveerimise mõtted
Ehitusload24 tegevjuht Ragnar Pikkor ütleb, et eramaja renoveerimine vajab luba pea igal sammul. „Näiteks on üks põhiline eksimise koht see, kui otsustatakse muuta küttesüsteeme – kaminaküte vahetatakse õhksoojuspumba vastu vms. Küttesüsteemi muudatus vajab kindlasti projekti ja kohaliku omavalituses nõusolekut. Samuti tuleb teha hoonele uus projekt, kui hoonet hakatakse laiendama. Näiteks ehitatakse välja maja teine korrus või otsustatakse sellele juurde ehitada katusega terrass,“ selgitab Pikkor, kes samas märgib, et kui hoonele ehitatakse juurde terrass, millel katus puudub, siis uut projekti see ei vaja. „Renoveerimistööd, mille raames muudetakse hoone välispiirdeid, kande- või jäigastavaid konstruktsioone, küttesüsteemi, ventilatsiooni süsteemi, tuleohutuse osa või muid olulisi ehitustehnilisi aspekte, vajavad kindlasti ehitusprojekti, millele on vaja taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusõigus.“
Pikkor märgib, et inimesed, kes ise ehitusega igapäevaselt kokku ei puutu võiksid oma mõtted ja plaanid paberile panna ning seejärel pöörduda Ehitusload24 meeskonna poole, kes oskab soovitada, milliseid samme on vaja täpsemalt astuda planeeritavate tööde teostamiseks. „Kui stardis on asjad korrektselt tehtud, siis on hiljem hoonele kasutusloa saamine tunduvalt lihtsam,“ kinnitab Pikkor, tuletades meelde, et enne 1995. aastat ehitusloa alusel ehitatud hoonetele, mis on valminud vastavalt ehitusloa saanud projektile, ei pea eraldi kasutusluba taotlema, kuid juhul, kui on ehitatud ehitusloa saanud projektist erinevalt või on hoonet vahepealsel perioodil renoveeritud, siis oleks vaja tehtud muudatused seadustada,“ selgitab Ehitusload24 tegevjuht.