Eestis on ligikaudu 730 000 eluruumi, millest umbes 30% moodustavad eramud.
Kasutusluba on kohustuslik kõigile üle 20m2 hoonetele, mis on rajatud peale 14.06.1995, sest siis hakkas kehtima planeerimis- ja ehitusseadus. Kasutusluba on kehtiv kuni järgmise suurema renoveerimise või ümberehituseni.
Enne 1995. aastat õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitusprojektis kirjeldatud tingimustele. Neile hoonetele pole eraldi kasutusluba vaja taotleda – tingimusel, et olulisi muudatusi pole tehtud.
Seoses kasutusloa vormistamisega joonistub välja täna selge profiil. Enamus kliente on üksikelamu omanikud, kelle kinnisvara on rajatud 2000 algupoolel ning toonaste ehituspraktikate tõttu ei ole reeglina olemas kõiki vajalikke dokumente kasutusloa taotlemiseks. Sage praktika on see, et dokumentatsiooni hakatakse vormistama siis, kui tekib soov kinnisvara müüa. Nimelt ei finantseeri pangad täna enam kasutusloata elupindade ostu ning sellise kodu müügiväärtus on oluliselt madalam võrreldes kinnisvaraga, millel on kasutusluba, tõdeb Ehitusload24 tegevjuht Ragnar Pikkor.
Kasutusluba on ennekõike vaja selleks, et veenduda hoone ohutuses ja seeläbi tagada elanike turvalisus. See on ka üks peamine põhjus, miks antud teema on jätkuvalt riigi poolt luubi all. Sisuliselt võib öelda, et kasutusluba on ohutu ekspluatatsiooni garantii. Nimelt kasutuslubade vormistamise käigus avastatakse tihti peale, et elamu elektrisüsteem, küttekolded või ventilatsiooniga seonduvad probleemid kujutavad reaalset ohtu elanikele.
Enamus ohtlikke vigu on küllaltki kergelt kõrvaldatavad ja ei kaalu üles riski kaotada õnnetusjuhtumi läbi oma kodu. Kasutusloata hoonete kindlustamisel peab kindlasti kindlustusandjat teavitama kasutusloa puudumisest, kuna vastasel korral on võimalus, et kindlustusselts taganeb kindlustuslepingust.
Päästeliidu kommunikatsioonijuht Karol Sepik tõdeb, et koduste õnnetuste hulgas paistavad selgelt silma elektriga seotud süttimised. Sessoonsena tõuseb esile sügiseti ja talve hakul esimeste külmade ilmadega kütteseadmetest ja elektrijuhtmestiku ülekoormusest alguse saanud kahjude järsk tõus. Paljud neist õnnetustest oleks kindlasti olemata, kui hoonete tehnosüsteemid olnuks korras.
Kasutusloa saamiseks on sisuliselt kaks teed, kas alustada ise protsessiga kohalikus omavalitsuses või palgata omale pädev asjaajaja. Kumb esmapilgul soodsam tundub on ilmne. Sageli takerdub aga kohaliku omavalitsusega ise suhtlemine esimese vastuskirja saamise juurde. Reeglina on see koostatud spetsiifilisi ehitustehnoloogilisi- või juriidilisi termineid kasutades, mis viitavad puudustele taotluses, esitatud dokumentatsioonis või hoones ehitusliku poolega. Nimetatud puudustest arusaamine on aga ilma erialaseid teadmisi omamata keeruline ning see vajaks ametniku aega konsultatsiooniks. Tavaliselt kogu protsess hakkab seepeale venima või seiskub sootuks.
Mida peaks silmas pidama, et leida omale pädev ja õiglase hinnastusega teostaja kasutusloa jaoks on ilmselt järgmine küsimus, mis vajab lahendamist. Ehitusload24 tegevjuht Ragnar Pikkor annab selles osas üsna lihtsa retsepti. Vältida tuleks fikseeritud hindu, mis tehakse ilma konsultatsioonita.
Reeglina makstakse sellisel moel üle, kuna hinda on paras varu sisse arvestatud. Asjajamise hind sõltub väga palju stardipositsioonist ning millises valmiduses on hoone ja olemasolevad dokumendid. Oma ettevõttes rakendab ta personaalse lähenemise põhimõtet, kus hinnapakkumine koostatakse alles peale konsultatsiooni kliendiga. Nii konsultatsioon, kui hinnapakkumise koostamine on loomulikult tasuta.
Konsultatsiooni käigus selgub, kas ja milliseid auditeid/mõõdistusi on vaja lisaks tellida ja sellest kujunebki lõpuks korras ja kvaliteetse dokumentatsiooni hind. Kasutusloa tagab aga just korras dokumentatsioon ja õigesti esitatud taotlus. Ajaliselt võtab kogu protsess aega umbes 3-4 kuud, millest suur osa kulub kohalikus omavalitsuses menetlusele ja suhtlusele. Hinnad algavad 650 eurost ning tavaliselt on keskmiseks hinnaks kujunenud 2500 eurot.
Eksperdilt kasutusloa tellimise olulise mugavusena toob Ragnar esile, et kogu protsessi vältel on kliendil tema ettevõttes kontaktiks sama inimene, kes kõik korda ajab. Kui peaks kasutusloa jaoks vajalike auditite käigus leiduma puudusi, mis takistavad kasutusloa taotlemist, siis on ettevõttel olemas ka kvaliteetne partneritevõrgustik, keda vigade parandamiseks välja pakkuda. Tegemist on nö võtmed kätte tüüpi teenusega, mis häälestatud kliendi mugavust silmas pidades ning eesmärgistatud kasutusloa saamisega.